Külastasime terve klassiga 8. aprillil Kumu Kunstimuuseumis Hilma af Klinti näitust ''Abstraktse kunsti pioneer''. Näituse kuraator oli Iris Müller-Westermann ja koordinaator Liis Pählapuu. Näituse kujundus ja graafiline disain olid Tuuli Aule poolt.
Olingi tahtnud seda näitust külastada, sest mulle meeldib abstrakne kunst ja ma nägin ühel kuulutuste tulbal selle näituse plakatit ja kuidagi tundus, et see lihtsalt kutusub mind vaatama, seega oli hea meel, kui teada sain, et läheme seda klassiga vaatama. Olin juba näitusele minnes elevil ja mul olid ka mingisugused ootused aga pidin kannatust varuma enne kui sain maale avastama asuda, sest meile sattus selline tagasihoidlik hall hiireke giidiks, kellega me algul pidime kaasas käima. Temast oli temast palju kasu maalide lahtimõtestamisel. Lisaks viis ta meiega läbi toredad ''mängud'', mis minu arvates aitasid näitusesse paremini sisse elada, mõista ja tähelepanu koondada.
Igastahes, mulle meeldis see näitus meeletult, seni kõige-kõigem näitus, kus käinud olen. Mulle meeldis väga see kui täpselt, sümmeetriliselt ja geomeetriliselt oli tema maalidel erinevaid kujuneid kajastatud. Huvitav oli ka lugeda, mida üks või teine värv, täht ja kujund tähendas. Saime näituse saali astudes töölehed, kus oli osade kujundite ja värvide kohta ka kirjutatud. Ma lugesin seda enne maalide vaatamist ja tänu sellele mõistsin maale paremini ning oskasin märgata erinevaid detaile ja värve, võibolla ma isegi otsisin maalidelt neid kujundeid ja püüdsin mõista, mida nende asetus ja kokkulangevused tähendada võisid.
Näituse saalis, vähemalt minu ''mullis'' oli väga rahulik meeleolu ja kuidagi selline meelerahu haaras mind just siis kui seisin oma sellelt näituselt lemmiku maali ees, milleks oli ''Kümme suurimat. Nr 1. Lapsepõlv.'' Üldse tundsin, et maalid panid mind tavapärasest rohkem süvenema.Väga huvitav oli see, et kunstnik oli nende maalide kohta öelnud, et neid võib näidata alles 20 aastat pärast ta surma, sest enne seda tema tööde tähendust ei mõisteta. Ma ei oska öelda, kuidas ta kõike seda ette suutis näha, kuid see on vägagi märkimisväärne.
Soovitan kõigil näitust vaatama minna, mina sain sellelt näituselt palju ja siiani on see mulle kõige südamelähedasem näitus, mida külastanud olen. Aitäh, armas kunstiajaloo õpetaja, et meid, väsinud õpilasi, ikka Kumusse viite :).
''Kümme suurimat. Nr 1. Lapsepõlv.''
Minu lemmik sein! ''Kümme suurimat'' (sinna mahtusid kahjuks vaid kaheksa)
''Botaanilised illustratsioonid''
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar