laupäev, 1. veebruar 2014

Näitus ''Pühalik kaasaeg. Nikolai Kormašovi 1960. aastate maalid''/ Kunstnik Nikolai Kormašov/ 31.01.2014

 Teine näitus, kuhu ma eile (31.01) sattusin, kuid kuhu oleksin ilma juhusetagi läinud oli kunstnik Nikolai Kormašovi näitus ''Pühalik kaasaeg''.
 Näitus asus 4. korruse B-tiivas. Näituse kuraatoriks oli Kädi Talvoja, kujundajaks Andrei Kormašov ning graafiliseks kujundajaks Jaanus Samma. Näitus vaatleb kunstniku loomingut kümnendi lõikes, tema kaasaegse vormi otsinguid ja isikupära kujunemist. Väljapaneku keskmes on niinimetatud temaatilised maalid - nõukogulik žanr, mida on seostatud eelkõige tellimuskunstiga. Kormašovi jaoks ei olnud temaatilised maalid siiski pelgalt tellimuskunst. Just selles žanris lõi kunstnik aastakümnendi keskel oma võimsamad ja omanäolisemad teosed.
 Tema teosed tundusid mulle kui tegemised igapäeva elust. Maalidel kajastus see, mida igapäev võib tänavatel, tööl, kodus ja lihtsalt enda ümber kohata. Need olid tõepärased, ausad, kindlad ja lihtsad. Maale vaadates, vaatasin kui bussi aknast välja tänavale, vaatasin nagu tavalist tööpäeva, mis oli täis rutiinsust, ainult, et umbes 55 aastat tagasi. Maalid kirjeldasid täpselt seda, mida sel ajal kohata võis. Kõike elulist.
 Jäin näitusega rahule ning see avas mu silmad aastaid tagasi olnud igapäeva elust ja selle olemusest.
 Näitusega kaasneb ka rikkalikult illustreeritud raamat eesti, vene ja inglise keeles. Raamat toob välja Nikolai Kormašovi pikaajalise kunstikarjääri eriti dünaamilise ning muljetavaldava esimese kümnendi, millele teevad tagasivaate kunstnikule pikka aega väga lähedal seisnud rahvsusvaheliselt tunnustatud kunstiteoreetik ja -kriitik Boris Bernstein ning  noorema põlvkonna kunstiteadlane Kädi Talvoja. 
 ''Kormašovi tööd on tegelikult kommentaarid igapäevaste nähtuste kohta. Kuid just siin sünnib ime: startides rõhutatult konkreetse motiivi pinnalt, jõuab Kormašov tähendusrikkuseni, mis oma piiridelt tunduvalt ületab motiivi enda tähenduse, jõuab elu ja kunsti põhiküsimuse juurde.'' -Enn Põldroos (eesti kunstnik ja kirjanik)
Kevad Tallinnas. 1959
Tööstusmaastik. 1963
Maa sool. 1965

Näitus ''Elektromagnetiline Põhjamaade moodne kunst 1918-1931''/ 31.01.2014

 Käisin eile (31.01) esimest korda Kumu Kunstimuuseumis, tegelikult olen varem ka käinud, kuid mitte näitustel, vaid seoses filmiprogrammiga Kumu auditooriumis. Huvi näituse vastu äratas minus ema, kes mainis moodsat kunsti ja olin nõus minema.
 Näitus asub 3. korruse B-tiivas ja jätkub sama korruse A-tiivas. Pean tunnistama, et eksisin vahepeal ära ning ei leidnud kohe A-tiiba üles ja vaatasin siis kaks teist näitust ka ära enne kui A-tiiba jõudsin. Näituse koostaja oli Heine Onstad Kunstsenter, kuraator Cladys C. Fabre, Koordinaator Liis Pählapuu, kujundala Tõnis Saadoja ning graafiline kujundaja Martin Pedanik. Näituse pealkiri on pärit Blaise Cendrarsi 1918. aasta luuletusest ''Le Panama ou les aventures de mes sept oncles'' (''Panama ehk mu seitsme onu seiklused''), mis kirjeldab revolutsioonidest, rahutustest ja avastamiskihust kantud ajavaimu ning optimismi, mida tekitas teaduse ja tehnoloogia kiire areng.
Näituse kunstnikeks: Franciska Clausen, Ragnhild Keyser, Thorvald Hellesen, Otto Gustaf Carlsund, Gösta Adrian-Nilsson, Romans Suta, Aleksandra Belcova, Niklavs Struke, Vytautas Kairikükštis, Märt Laarman, Eduard Ole jt. Eestlastest aga: Arnold Akberg, Edmond Arnold Blumenfeldt, Aleksander Krims, Henrik Olvi, Felix Randel ja Jaan Siirak.
 See näitus oli minu jaoks väga huvitav. Näituse saali sisse astudes tundsin mingit spetsiifilist aroomi ja umbset õhku, mis tundus kuidagi troopilisena ja meenutas mulle soojamaa kuumust ning niiskust, mida reisil käies tundnud olen. See lõi kuidagi teistsuguse meeleolu ja oleku, vähemalt tundsin, et süvenen rohkem maalidesse.
Maalid olid moodsad, teravad, selged, sirgjoonelised ja täpsed ning paljud kohati ka sünged, kuid vaadates ajajärku on see täiesti arusaadav. 
 Jäin näitusega väga rahule, sest mulle endale meeldib täpsus ja selgus, seega oli ka huvitav vaadata, kuidas erinevad kunstnikud seda väljendanud on. Minge kindlasti vaatama!

Thorvald Hellesen (1888-1937)
Maal. 1920
Edmond Arnold Blumenfeldt (1902-1946)
Öö Baieris. 1922-1923
Otto Gustaf Carlsund (1897-1948)
Konkreetse kunsti manifest. Teine programmi maal. Neoplastiline kompositsioon. 1930