Taas Kumus, 8.aprillil. Pärast Hilma af Klinti näitust läksin vaatama näitust ''SURM & ILU''. Näituse kuraatorid olid Eha Komissarov ja Kati Ilves. Näituse kujundus Helen Oja ja Raul Kalvo poolt, graafiline disain Kaarel Nõmmiku poolt. Näitusel oli paljude kunstnike töid: AES + F, Tobias Bernstrup, Billeneeve, DeStudio, Gottfried Helnwein, Toomas Kalve, Laurentsius, Peeter Laurits, Kris Lemsalu, Mark Raidpere, Ene-Liis Semper, Andres Tali, Anton Vill, Toomas Volkmann, Winny Puhh.
See näitus vaatles gootikat kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris. Minule on gootika üsna võõras ja seega ei olnud mul selle näitsuse suhtes mingeid ootuseid. Saali sisse astudes jahmatusin natukene, sest esimesel seinal, mida vaatasin, oli 3D-s liikuv (kui ennast selle teose suhtes liigutasid, siis liikuv) teos, mis kujutas endast kondist selga natuke ebatavalise nurga alt ja selle kõrval oli samasugune kõhna naise kondine ülakeha ebaloomulikus asendis. Mu kirjeldus on vast üsna mittemidagi ütlev, kuid ma tundsin ennast seda vaadatas natuke ebamugavalt ja see teos mõjus natuke võikalt. Arvan, et see stiil on minu jaoks lihtsalt harjumatu ja ebatavaline. Samas tundusid paljud teosed hullult lahedad, sest need oli minu jaoks täiesti crazy-d ja väljendasid kohati hullumeelsust, vähemalt emotsioonid maalitud inimeste nägudes ja ka kehahoiakud, mis olid ebatavalised. Osad tööd olid isegi veidi hirmutavad. Samas ei tundnud ma nedne maalide ees seistes ennast just kõige meeldivamalt, osad tööd nagu peletasid mind eemale, osal töödel olevad inimesed tundusid mulle kui peast ära pööranud ja hullumajast välja pääsenud ning osa töid veidi nagu põlgasin ka. Ma ei ole enne näitustelt sellist negatiivset emotsiooni kogenud, võibolla see ongi uus minu jaoks ja nagu enamus inimesi ikka, veidi põlgavad uut...
Üleüldiselt oligi see näitus minu jaoks seetõttu võimas, et need tööd olid nii ebatavalised ja jahmatasid mind. Olin küll väsinud ja mu pea ei jaksanud enam uut informatsiooni nendest saalidest vastu võtta, kuid see näitus oli isegi natuke värskendav ja haaras mu tähelepanu. Kogesin uusi emotsioone, mida varem pole näitustel käies pole kogenud.
 |
| Gottfried Helnwein ''Kuldaeg 1 (Marlyn Manson)'' |
 |
| DeStudio Maria ''1992. Mustvalge foto, digitrükk'' |
 |
| Gottfried Helnwein ''Sõjakatastroofid 25'' |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar