Teen oma esimese sissekande näitusest ''Kaks Ledat ja...'' . See leidis aset nimelt neljandal jaanuaril Tallinna Kunstihoone Galeriis(Vabaduse väljak 6). Näitusel esitati Lauri Sillaku, kunstnikunimega Laurentsiuse, töid. Näitus on kahjuks avatud vaid viienda jaanuarini.
Näitus jättis mulle väga mitmekülgse mulje. Kasutatud oli väga palju erinevat tehnikat ning erinevaid materjale, kuid kõik tööd olid siiski kooskõlas. Arvan, et kunstnik püüdis selle kaudu vihjata, kui palju erinevaid viise on sama mõtte või kujutluse väljendamiseks. Näiteks võin kirjeldada kahte täiesti erinevat tööd. Üks oli telliskivile visandatud graffiti ning teine must detailne raam, mis kaunistas väikest maali. Lisan neist ka pildid, et teile paremat ettekujutlust tekitada.
Graffitivisand kujutas sõna ''love''. See oli väga otsekohene ning sain kohe aru, et siin ongi mõeldud armastust, kuid sõna polnud kirjas lihtsalt loetavate tähtedena. See oli huvitaval viisil kirja pandud, mis minu jaoks väljendas armastuse keerukust, helgemaid ja raskemaid hetki, värvikust, ilu ning võlu, segadust jne.
Detailne must raam, mille sees ilutses kaunis maal, aga kohe armastusena ei tundunud, kuid nüüd mõeldes leian seoseid palju. Arvan, et see raam oli aeganõudev ja vajas pühendumist, nii on ka armastusega. Raamis oli kujutatud palju erinevaid detaile, mis minu jaoks tähendab, et ühes inimeses on nii palju erinevat ja armastust ei iseloomusta vaid selle ilu ja võlu, vaid ka selle karmim pool, pühendumus, muretsemine, valu, kurbus, segadus jne. Raami keskel oli väike maal valgest roosist, mis mulle väljendas armastuse ilusamat, helgemat, lihtsamat ja õnnelikumat poolt.
Näitusel esitati kolmeteistkümmet graffitivisandit sõnast ''love'', akadeemilist maali kaasaegses võtmes, pastellijoonisistust tihasetapeedil koos väljendusrikka maalinguga ning ka Laurentsiusele iseloomulikku barokset musta megaraami, mis kaunistab väikest maali.
Kunstnik ise on öelnud: ''Minu näitus ''Kaks Ledat ja...'' koosneb mõnest maaliseeriast ja paarist üksikust teosest, mis hoolimata välisest eklektilisusest moodustab suhtelise terviku.''
Kunstnik Peeter Laurits on aga Laurentsiuse kohta lisanud, et talle meeldib väga, et moele vaatamata on veel kunstnikke, kes söandavad puudutada suuri ja abstraktseid teemasid, mis ulatuvad üle sotsiaalsete olmemängude.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar